teda kommenteeriti
Sel lehel on toodud viimased kommentaarid selle kasutaja piltidele.

nophoto võrraduld ilus olet, kaas soovigsid kohduda meieka`?

01.04.2017 - 23:22, mandakad

päevitunud

05.02.2017 - 16:06, user DJSnatch

kaunis naine!

13.01.2017 - 22:49, user timurgang

Какие ямочки на щечках у этой очаровашки! ))

09.01.2017 - 01:26, user rat

Hüüe
Tuba on pime,
samas kuulen nagu keegi hüüaks minu nime.
Tahaks loota, et see oleksid sina,
aga ei, ruum on tühi ja siin olen ainult mina.

Hääl minu peas ei lakka
ja see paneb mu olema vakka.
Ma ei taha rääkida vaid soovin unustada,
seda aega kui tulid ja lõid kõik sassi.
Unustada ja veelkord unustada,
et taaskord kaotasin usalduse.

Kell näitab palju
ja silm kinni vajub,
seega uneaega tajun.

Neleh

04.11.2016 - 11:05, user Mulinake


heade asjade rikkuja


Kellad on vaikinud,
aga mina elan veel siin
selles tornis, kus ei ole kedagi teist,
mõeldes nüüd, kuidas sinu kätt oma käes hoiaksin.
Mis on muidugi tobe.

Minu ülesannete kõrgus on siit kadunud.
Minu ülesannete kõrgus kaob nüüd siit
igal hommikul su lahkumisega.
Mis on muidugi kurb.

Ja ikkagi,
kui viirastused minevikust vaatavad laitvalt minu peale,
kui kõrvahargid aknast sisse ronivad
ja vihm nüüd minust mööda sajab,
kui tunnen kuulumise tunnet,
mida on raske taluda,
ja kui kellad, tõesti, on vaikinud,
kuulen ma kõikjal meie ümber
elusid raisku minemas.
Ja kui ilusasti see kõlab.

Aitäh sulle selle eest
ja kõige eest,
mis jääb sellest üle.

Indrek Lõbus

03.11.2016 - 11:30, user Mulinake



23.08.2016 - 14:50, user taunonurmeoja

Õhtu rannal

Kersti Merilaas



Tasa tuli õhtu merelt randa,

järel kerged kalalõhnad.

Kõrkjaist tõusva valge pehme udu

Eilse päeva surilinaks kudus

Tõotades und ja rahu anda.



Kummargile valvab hämar taevas

üle vaikse kaame mere.

Pühalikult pikas mustas rivis

astub vette kivi kõrval kivi

tõsiselt ja küürus nagu vaevas.



Oli päev kui raske koorem kanda.

Üle õla öeldud sõna

nagu kirves pea kohal ripub.

Aga süda ikka jälle kipub

ennast kinkima ja ära andma.



Kirjutan üht nime märga liiva

tuhat korda, tuhat korda,

kuni väsib igatsus ja lõpeb,

südamest saab jalge ette lõke –

ja ei ükski kaotus enam riiva.



17.08.2016 - 10:50, user Mulinake

ilus oled

16.08.2016 - 18:08, user taunonurmeoja


Virve Osila “Pühendus raamatukogudele”


Nii sageli, kui astun sisse raamatu(te) kogusse,
mu süda tunneb, et see nimi vääriks pisut parandust;
on iga raamat aare ju… kõik riiulid täis varandust –
kus koos nii palju hinnalist, on aardekogu see.

Kui kätte võtan raamatu, soe võbin soontest läbi käib,
ma tunnen veretukses teise hingelinnu puudutust
ning ise hetkel muutudes ma muuski tajun muudatust –
maailm mu ümber soojeneb ja veidi valgem näib.

sel minutil nii võõras tundub sõna: paberkandja…
On raamat mulle pühadus; hea jagaja, tark andja –
me haridus on hakatuse saanud A-st ja B-st.
On kirjapanemisevõime Taevaisa and ja
iga raamat seega Looja ande kandja
et Tõe ja Õigusega valgustada inimest.

16.08.2016 - 14:33, user Mulinake
 
 kasutaja
Vaata ka
Sind kommenteeritakse harva?
Pole probleemi! Mäng aitab sul saada nii palju kommentaare kui soovid.
© 2017 Rate.ee - all rights reserved.