Rate.ee on Eesti interneti suurim keskkond. See on sotsiaalne võrgustik, mis pakub sulle võimalust suhelda oma sõpradega ja tutvuda uute inimestega. Saidi kasutamiseks palun logi sisse või registreeri!

Kasutaja aleks30 päevik

KÜÜDIRAMINE EESTST VENEMAALE 1941 JA 1940-1953
  Too esile
''1941.Aasta 14.juuni esimestel tndidel klopiti üle Eesti tuhandete kodude ustele..Ukse taga seiisid julgeoleku mehed relvatatud sõduriega.Mitte milleski süüdi olevad pered eaeti üles ning tehti teatavaks,
et nad saadetakse Eestist välja.Asjade kokkupanukuks anti tavaliselt tubd.Ei aidunud vanemate ahasstus ega laste nutt.Kõik nad aeti autiodele ning viidi raudteejaamadesse,kus ootasid loomavagunis.
Järgnes pikk tee Siberissw...Niisugused kirjeldused tänastes ajalooõpikutes tänastele lastele järelemõtlemiseks.Kas nad suudavad mõista kogu kogu deda õuududt,mis toimus eestlastega?Kui paljudele lastele saavad sellest ajast ja nendest läbielamistest jutustada veel vanavanemad,sugulased-
tuttavad?Aeg teeb oma töö ja Siberis käinute ja sealt naasnute read jäävad aapikku järjeat lühemaks.
Meie kohus on mäletada.Me ei tohi seda ajaloojärku unutada,rahva mälu peab…


Loe edasi »
Kommentaarid (0)  |  sissekande hinne: 0
KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
  Too esile
18.juunil 1940 pöördus peaminister Jüri Uluots eesti rahva poole kõnega,kus ütles,et,''... eksiarvamuste
ja provokatsioonide ärahoidmiseks ...tuleb Eesti kogu tsivillelanikkonnal oma sõjariistad ära anda Eesti
sõjaväe ladydesse''Ka ütles ta oma rahvale,et ''... vastasitikuse abistamse pakt Eesti ja Nõukogude Liidu
vahel ...täendavad lepped ja korraldused omavad sihiks vatastikusr usaldusde alusel kindlustada mõlema lepinguoslise sõjalisi kaitsehuvisid ning rahu,võimaldaded loovat tööd.''Kas peaminiter ise uskus
rahvale määratut sõnumit?Arvan,et rahvas ei uskunud oma peaministrit.minu isa vähemlt mitte.Küll aga said sellest said punaarmee viiibimisest Eestis ja rahvalt relvade äravõtmisest toetust eesti,ka Salla
valla kommunistid.



Loe edasi »
Kommentaarid (0)  |  sissekande hinne: 0
KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
  Too esile
24.veebruaril 1928.aastal pühitseti Eesti Vabariigi kümnedat aastapäeva.Samal aastal vaiid neljateit aastasena klhkus isa jäädavalt oma emakodust ja asus õpipisina tööle Türi tuntud tislermeistri Johannes
Steinburgi töökotta.Ka mimu ema jaoks oli muretu varajane lapsepõlv lõppemas.1.septembril 1928 algasid tema õpingud Mart Korneti juitavas Aruküla algkooli esimeses klassis.Isa jaoks oli aga lapsepõlv
alatiseesks igavikku kadunud.Algas iseseisev elu,kui sai loota ainult iseedale.Oma esemeses tõelises
töökkohas,mida isa hiljem on väga meenutanud,tõõtas ta 6.oktoobririst 1928 kuni 28.maini 1932.Samas
J.Steinburi tisleritöökojas õppis koos isaga ametit ka tulavane eesti tenor Harri Vasar.Juunist 1932 kuni
juunini 1933 töötas isa juba väljapppinud mööblitislerina Paides A.Tõnissoni puutöökijas.Järgnes teenistus Eesti lennuväes Rakvere lnnas.Ssea Virumaa südames tutvuski uhke…


Loe edasi »
Kommentaarid (0)  |  sissekande hinne: 5
KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
  Too esile
SÕDADE JALUS:Võimatu on kirjtada 1949.aasta suutüüditamisst kasvõi põgusalki,pöörduma tagasi
sellele sündumusele eelnenud aega.Sest igal nähtusel,ka suurküüditamisel olnud oma ,,eelmang'',meie
tahtest sõlltumatud ja sõltuvad põhjused.Ei ole vähimatki kahtlust selles,et meie rahva,meie perekonna
ning minuealiste inimeste varjaste lapse põlve ja edasise saatuse kujundajad on olnud Euroopa imperiarlistliukud suurriigid,kelle käe läbi on maakera selles osas süüüdatud kaks maaiimasõda.Esimene
maailmasõda,Molotov-Ribbentropi pakt,Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud ''vastatsitikuse abistamse leping'',Eesti okupeerimine,Teine maailma sõda ja sellele järgenud sündumused Eestimaal olid aluseks järgnevate aastaümnete suunumusrele meie kõiide elus kuini tänase päevani välja.Perekondlikul tasandil on minu lapsepõlvele ning selle kaudu iseloomuoaduste kujunemisele avaldanud suurimat mõju sõjaeelses Eestis kooliariduse ja maailmavaate omandanud…


Loe edasi »
Kommentaarid (1)  |  sissekande hinne: 23
KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
  Too esile
Vajangult,Rkkest ja Tapal küüditatud lõpetaid oma teekonna samuti Abakanis.Nad paigtati Krrasnoturanki või Novojolovo rajooni.Lääne-Virumaalt väljasaadetud elasid Sibris vägagi hajali-enam
kui 50 maarajoonis ja ligi 10 linnas.Täies koosseisus ühte rajooni sattusid Vohnja vallast viidud ning
suurel määral ühte rajooni ka Aaspere,Paasvere,Mahu,Salla ja Rägevere vallast küüditatud.Esmakodselt
trükituna on saatesõna ees avaltatud küüdirongide skeem,mis kannab märget ''Täiesti salajane''.Selle
järgi on on näha,kuhu veeti maakondadet deporteeriud inimesed.Kindlaks määratud punkides ootasis
nende pealelaadimist eshelonid,milliste numbridki on plaanil olemas.Võsu küla Reinu talu perenaise
Edtih Luuusi päevikulehelt võid lugeada,kuidas kulges ühe tapirongi teekond ''Nõukogude Liidu kaugematese piirkondadesse''.Teated kolme inimese surmast tunnstavad,et see polnud kerge.Kui raamatu esimene osa sisaldab Lääne-Virumaalt äraviidute ninekirju,siis kekmise…


Loe edasi »
Kommentaarid (2)  |  sissekande hinne: 13
KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
  Too esile
25 -30.märtsni 1949.aastal Baltimaades läbiviidud suurüüditamine on Stalinismi reziimi suurimaid kuri -
tegusid.See küüditamiseks ettenähtud ajakava oli mäirgitud raportis Satalinile.Ka viimane esheln nr.97319 väljus Võrust kell 00.30 30.märtsil.Selle operatsiooni käigus viidi Eestist ühe korraga ära üle 20 tuhande inimese.Amelikult nimetati seda kullaluse kui klassi likvideerimiseks,mis Stalini õpetuse kohaselt pidi kaasnema massilise kollektiviseeimisega.Küüditamine tekitas hirmushoki ja talurahvas hakkaski massiliselt kolhoosidesse asuma.Küüditatud jagunesid tolleagse NKVD nomenklatuuri järgi
kahte kategooriasse:''natsionalitd'' ja ''kulakud''.,, Natsonalistde'' nmekirjadesse on üldreeglina aravatud
need pered,kust keegi oli varem poliitistele põhjustel areteeritud.Tegelikult oli logu küüditamisaktsioon
kuritegelik ning praeguseks ongi selle läbi kannatanud inimesed põhiliselelt rehabiliseertud.Käesolevas
raamutus on esitatud Lääne-Virumaalt äraviidute lüherndatud nimekiri,kus on märgitud inimeste…


Loe edasi »
Kommentaarid (0)  |  sissekande hinne: 9
KIRIKU-JA RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD,NENDE TÄHENDUS JA KOMBESTIK
  Too esile
1.01 - uusaasta Uueks toob head õnne,kui esimene õnnesoovka on meesterahvas.Kehib põhimõte:
nagu esimesel päeval,nii kogu aasta.Kui tõused vara,oled terva aasta virk ja toimekas,kui sel päeval
juhtub mõni ärardus,tõotab terva aasta selliine tulla jne,1.jaanuaril ei tohi mingi juhul raha välja leanata.



Loe edasi »
Kommentaarid (0)  |  sissekande hinne: 4
EESTI KINDLUSED läbi kolme aastatuhande)
  Too esile
Paldiski tähtkants ja rootslaste dessant 17.mätsil 1790 Paldiski linna loodeserval veel täna-
päevalgi täiesti äratuntav tähtkants sai alguse peaaegu kolm sajandit tagasi,kui tsaar Peeter oma söja-mänge mängis.Pakri poolsaarr samanimelise lahe ja Suur- ning Väike-Pakri saarel oli talle 1712.aasta
suvel välja valinud krahv Aprakin,et sinna tekitada tormide eest varjatud sõjasadam.1715.aasta 23-24.
juullil käis Peeter toda Aprakini leidu üle vaaamas ja see talle meeldis.,,Siia saagu sadam sõjalaevade
jaoks!''olevat ta otsutanud,kuid esialgu tolle sõjasadama ehtamisega ei kiirustatud,kuna Põhjasõda
kestis ja Eesti tulevane kuuluvus oli lahtine.Juriidilislt kuulus Eestimaa ju Rootsi kuningriigile,kuigi oli
Vene sõjaväe poolt okupeeritudja pealegi oli Põhjasõda alustades Peeter lubanud Eesti - ja Liivimaa
oma liitlasele Poola kuningale August…


Loe edasi »
Kommentaarid (2)  |  sissekande hinne: 14
EESTI KINDLUSED läbi kolme aastatuhande)
  Too esile
Narva vallkindustused Narva linnuse ja lnnamüüri übmriyemine muldkindlustustega algas pärast
1581.aastat,mil Pontus De la Gardie lynna rootslastele võitis.Käsu muldkindlusute ehitamseks andis
kunigas JOhn III,kes ajalukku läks sellega,et 1568.aastal oma poolvenna Erik XIV troonilt tõukas ja teda
kuni ta surmani 1577.aastal vangis hoidis.Neil aegadel oli kuningaks olemine vägagi ohtlik amet.Neist esimene oli läänepoolse linnamuuri keskpaiku Viru värav ette ehhitadud Vanavall.Üle sajandi hiljam
17.-18.sajandi vahetususel,kasvas sellest bastion Triuph.Vanavallile jägnensid 1583.-85 Kristlasvall kinnuse eeshoovi edela nurga juurde Kuningavall linna loodenurga juurde ja Liivavall linnamüüri kirde -
nurga juurde.Järgimiste kuninglike segadeuste ajal mässas Poola ja Rootsi ühiskuninga Zygmunt III Wasa vastu ta onu Södremnlundi hertsog Karl,kes sagi 1599.aastast Rootsi…


Loe edasi »
Kommentaarid (2)  |  sissekande hinne: 9
EESTI KINDLUSED läbi kolme aastatuhande)
  Too esile
Miiduranna tähtkants 18.sajandi kinndlusehiitste hulka kuuluv Miiduranna tähtkants asus Viimsi
poolsaare läänerannal,tänapäevasest samanimelisest sadamast 650 m loode pool Valmis sai see muldehhis 1727.aastal,kui Peeter I paar aastat surnud ja oli ta lesk,meie ajaloolsse Andres Adamsoni
oletue kohaselt eestlanna Jekatrina I,ehk eestipäraselt Katariina samuti oma hingekese Jumalale andis.
Miiduranna tähtkantsi algne nimetus vene kroonukeeeles oli shanets Mindakjule ja plaaniis oli see kuue-
nurgelise prääniku kujuline.Võib arvata,et ta jämedad ,,torud''olid suunaud Tallinna lahele.Kui kaua Miidurnna tähtkants kasutusel oli,on ebaselge.August Vilhelm Hupeli raamatu ,,Topographische Nacchrichten von Lief-und Ehtstland''andmeil oii see 1774.aastal veel käigus;1834.aata Tallinna ranna-
kaitsepatareide loendis me aga seda enam ei näe.Tänapäeval saame Miiduranna tähtkantsile sõita piki
Viimsi…


Loe edasi »
Kommentaarid (1)  |  sissekande hinne: 4
1  2  3  ...  62  63  64  65  66  ...  126  127  128  [»]  [+10]  [+100] 

© 2019 Rate.ee - all rights reserved.