kuu valge öö..tähine taevas,,,

ere päike kumab taevas nagu kuldne kopikas....

mõeldes sulle,,,tahan vaid sind,,,,

ja lennata kui lind...

üks pisike lind...lendas kord mu teele...

ja parandas mu meele...

mõeldes su suule...mõtlen vaid sulle...

ma tahan olla sulle truu...ja ei miskit muud...

ütle,, mida sa tahad ... ja seda tahan ka mina...

õhtu hämaruses seisan su toa akna all

ja mõtlen mida küll edasi teha....

kas karjuda ,,,et ma seal olen...

või vaikin ja ootan hommikuni,,kuni ärkad

ja ronin su toaaknast sisse...

mõelda vaid,,mida küll teha ,,kui ma sind ei näe

see on lausa õudusunenägu...millest ma ei taha mõeldagi...

ma tahan olla koos sinuga ja veetea need ilusad päevad

koos sinuga ja meenutada neid ilusaid hetki

mil me kokku saime....

mida te küll mõtlete minust...?

kas ma olen halb,,,või ma olen üks kurjuse juur... ?

kas ma olen kahepalgeline ära kasutaja...?

tahan kuulda tõde. ....?kas ma kardan midagi ...kui jah siis mida..?

kas ma olen kurb, lõbus rõõmus...?

kas ma olen kunagi kellelegi haiget teinud...

või südame valu tekkitanud...?

kas ma olen elus palju kannatanud...?

mida küll võiks teha, et oma elu muuta ...?

kas ma üldse suudan seda....

või on mul vaja abi või küsida nõu...?

kui ja ...siis oleks vaja sellist inimest,

kes on mõistev ja usaldusväärne...

kas oleks võimalik sellist inimest leida..?

kui on…

möödus aasta,kui alexsander tegi zandra.Liitale abielu ettepaneku.tüdruk oli sellega nõus ja nad abiellusid ja said tütre,kelle nimeks sai mariina,tema ema järgi.

nad elasid õnnelikult ja elavad ka siia maani.zandra lubas alexsandrile,et ta ei lähe kunagi sinna metsa tagasi ja on alati igavesti minuga...

l lõpp....:D

ühel sügis varahommikul läks Sandra-Liita metsa jalutama.tal oli suur korv käes ja ta tahtis emale koju viia maasikaid.ta kõndis ja kõndis ega märganud,et on juba kodust kaugel.

saabus õhtu ja Sandra-Liita oli ikka veel metsas.ta oli meeleheitel ja ei osanud midagi teha.

ema kes oli tal kodus haige muretses väga tema pärast.Noor tüdruk,kes kartis hirmsasti pimedust,oli üksipäi metsas.ta oli kurb ja istus suure mätta otsa ja järsku kostis noore tüdruku kärgatus.

kes sina oled?:,,küsis Sandra-Liita!,,mina olen zandra ja ma eksisin ära.Mina eksisin ka ära,kui ma tulin emale marju korjama.Nüüd me oleme kahekesi;vastas Sandra-Liita;!ei me ei ole kahekesi.kuidas nii ,,küsis Sandra.ma kaotasin…

ma lendan kui tuvi...

üle mägede ja orgude....

ekslen kui üksik hing,kes pole maailma näinud...

tahan olla see kes ma olen...

tahan tantsida ja laulda....

tahan olla rõõmus,kuid ei suuda...

miks võeti mu näolt naeratus....:

kes ei luba mul õnnelik olla!D

miks peab maailmas nii palju kurjust ja õelutsemist olla..

ma tahan elada ,,nautida oma õnne ja kaitsta oma armastust..

miks ei lasta meil olla õnnelik...

ometi me ju tahame seda....

vihkan inimesi,kes on silmakirjalikud,,õeluskotid

ja kahepalgelised..valetajad,,,vihkan neid kes ei oska väärtustada

seda mis meil on ja kui palju…

mis on armastuse tunne... tunded,valud jne.

armastuse tunne see mida me ise tunneme...

kõik kired mis meid sinna viib....

kui me sattume pakasele jääle,siis me ei oskagi arvata,

mis meid ees ootab...

kurbus,üksindus,igatsus oma armastuse järele...

kõik me tahame ju õnnelikud olla...

kes meil keelab õnnelik olla....

paljud on meie vastu ja ei taha,et me õnnelikud oleme...

inimene peab elus endaeest seisma ja oma õnne hoidma...

iga liigutus,iga puudutus,iga pisar-kõik need on tunded mis meil on..

armastus ei tekki kohe..see tekkib ajapikku,kui me oleme teineteist tundma õppinud

ja,et tunded oleksid ka selged.

kui oled oma armastatust ilma ja sa…