Rate.ee on Eesti interneti suurim keskkond. See on sotsiaalne võrgustik, mis pakub sulle võimalust suhelda oma sõpradega ja tutvuda uute inimestega. Saidi kasutamiseks palun logi sisse või registreeri!
Kasutaja aleks30 päevik

KIRIU-JA RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD,NEDNE TÄHENDUS JA KOMBESTIK

24.12-6.01 jõulud.Jõulde nimetus tuleneb Muinas-Skandinaavia sõnast..jul''.Väga mitmel pool Lõna-
Eestis kutsuti jõulusid varem ka talvistepühadeks.Jõuluajal tööd ei tehtud,tuppa toodi õled söödi-joodi
rikkalikult,käidi kirikus ja esivanemate haudadel.
26.12.-tabanipäev.(tehvanusepäev) oli soomlastelt meile kandunud hobustepüha,mis oli tuntud üksnes põhjarannikul.Hobustega käidi sõitmas,nelil pesti pesti õllega karvu,lasti aadrit ja neile pakuti
õlut juua,et nad oleksid terved ja väledad.
27.12-johannsespäev.on apostli ja evangelisti Jeesuse noorima õpilase Johannese mälestuspäev,
nimetatud ka talviseks jaanipäevaks.Jõulu kolmandal pühal ehk johannesepäeval oli kombeks jõulud ära
saata,selleks rakendati hobused saani ette ja sõideti aisakellade tilina saatel kirikusse.
28.12-süütalastepäevale omistati halbu endeis,näiteks peeti seda abiellumiseks ebasobivaks päevaks.Eesti rahva kalendris küllaltki ebaoluline päev.Mõnel pool öeldi igasuguste pühade järelpäeva
kohta süütalastepäev sest pühadetujus mehed siis veel viimast pühade õlut ära joomas käisid.
31,12-1.01 näärid.Näärilauppäeval ehk vana-aastaõhtul kaeti rikkalik laud ( kuni 12 toidukorda),ennustati
saatust,ringi käisid näärisokus.Et uuel aastal toitu jätkuks ei tohtinud õhtul lauda ära koristada ja et
aasta tuleks õnnelik,ei tohtinud esimene õnnesoovija olla naisterahvas.
LIIKUVAD PÜHAD.
Vastlapäev-
teisipäev nelikümmend seitse päeva enne lihavõtteid.Tavaliselt noore kuu ajal,kuid mitte
tingimata.Vastlapäeva kombestik on tänaseni väga hästi säilinud ( liulaskmine,seajalgade söömine ja
vurri tegemine).
Tuhkapäev-vastlapäevale järgnev kolmapäev,mil algas 40 päevane paast kuni lihavõttepühadeni
( pühapäevi ei arvestata).Sel päeval ei tohtinud kammida pead,pügada lambaid ega rakendada hobust,naised ei võinud külla minna.Tehti puhastustöid,viidi aeda või põllule tuhka.Ärgata tuli vara ja
kaua ei võinud üleval olla.
Palvepäev-paastuaja teise nädala kolmapäev-Olulisi kombeid selle päevaga seoses teda ei ole.On
mõned kirjalikud teated,kus seisab näiteks,et päev nii püha oli,et isegi peeretada ei tohtinud.Samuti
palvepäeval ,,kuntse ega tavasi''teha,need ei pidavat mõjuma.
Palmlpuudepüha-ka urbepäev,mis on 7 päeva enne lihavõtteid.Levinum tava on pajuurbadega
( ka kase vm okstega) urbimine,mis tähistab tervise,edu ja virkuse ülekannet.Sellest päevast kuni
lihavõteteni on suur ehk vaikne nädal,mille tähtsaimad päeva on suur neljapäev ja suur reede ( Kristuse surmapäev).Suure neljapäeva ja reede kombed olid vanadel eestlastel sarnased-oli vakne
aeg ei tehtud kõvamat häält ega kärarikast tööd,tegeleti nõiduse ja muu maagiaga,et önn kõiges enda kasuks pöörata.
Lihavõtted-munadepühad,kevadpühad,ülestõumispühad-esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäva ( Kristuse surnust ülestõusmise päev)Vanarahva kombed olid põhiliselt munadega:
nende värvimine,kinkimine ja koksimime.Sel päeval ärgati vara,pandi uued riided selga ja liiguti palju
õues,söödi muna kghupiima-ja lihatoite.Naised ja lapsed ei tohtinud külla minna.Lõuna-Eestis algas
kiikumisaeg.



 
Huvitav
positiivseid hääli: 2  |  negatiivseid hääli: 0

Kirjuta kommentaar:

 

© 2018 Rate.ee - all rights reserved.