Rate.ee on Eesti interneti suurim keskkond. See on sotsiaalne võrgustik, mis pakub sulle võimalust suhelda oma sõpradega ja tutvuda uute inimestega. Saidi kasutamiseks palun logi sisse või registreeri!
Kasutaja S6lmendiTolgend päevik

Peatükk I: Salapärane kohtumine

Oli pime ja tormine öö, vihma kallas nagu oavarrest – kujund, mille metafoorsest komponendist enam keegi aru ei saa, kuid millega lepitakse sellegipoolest – ju siis sadas palju. Annelinna hämaraid tänavaid mööda otsis oma teed Rando, sügisjope alt välja venitatud dressipluusikapuuts sügavalt pähe tõmmatud, et kaitsta vee eest kõrvaklappe, millest kostus mingis võõras soome-ugri keelkonda kuuluvas keeles räppi. Leidnud maja, mida ei paistnud teistest miski eristavat, surus ta end trepikojaukse esise plekkkatuse alla varju ja hakkas oma sügavates püksitaskutes sobrades telefoni otsima.

Kolm korrust kõrgemal ei kiirustanud Johann telefonile vastama. Selle asemel silmitses ta mõtliku ilmega iPhone’i ekraani, mis hoolimata räpastest sõrmejälgedest üritas välja paista just sama läikiv ja uuenduslik nagu reklaamis – innovatiivne oleks võinud isegi öelda, kui see poleks juba sünonüüm uuenduslikule.

„Ma olen all, lase mind sisse,“ võpatas Johann nõudliku hääle peale telefonis, kuna oli eneselegi märkamata refleksiivselt telefonikõnele vastanud.

„Tead, ma mõtlesin selle peale ja see ei tundu just kõige parem idee.“

„Kuule, ära kuse mulle varba peale,“ kostis Rando naljatledes.

„Ära misasja…? Ei, lihtsalt, kogu see ettevõtmine tundub, noh, lõbus, aga samas ma mõtlen, et – ma ei teagi – ei ole nagu sellist tunnet, et…“

„Kas sa tead ka, et vihma kallab nagu oavarrest?“

„Mm… jah, mul on telefonis äpp – ma mõtlen rakendus – mis ütleb, mis ilm on,“ selgitas Johann infotehnoloogia võlusid muretult nagu inimene, kes vihma käes ei seisa:, „Mida üldse tähendab, et kallab nagu oavarrest? Kas oavarred kallavad mingeid ubasid või värk sellega on?“


Hiiglasliku salli alla mattunud tütarlaps ootas poeesises varjualuses. Pilk eksles mööda öötaevast silmitsedes seda, mida mõningate pealtnägijate hinnangul võiks nimetada nagu oavarrest kallavaks vihmaks. Õnneks saabus Marta kiiresti koos suitsupakiga, sest Liisel oli välgumihkel juba välja otsitud. Kuigi alati hakkas tal pöial valust kipitama enne kui ta midagi sellega põlema sai, oli tulemasina omamine hea vabandus, et Martalt suitsu paluda. Martal polnud midagi sigareti pakkumise vastu. Pigem muretses ta sellepärast, et tema strateegia tulemasin alatasa koju „unustada“, mida ta kasutas vabandusena noormeestega tutvumiseks, paistis Liise tõttu olevat nüüd jäädavalt läbikukkunud. Ilma palvet ootamata andis Marta talle suitsu ja ilma selgitust nõudmata andis Liise vastu tulemasina, et kõnekäänd, kus suitsu seal tuld, ka kinnituse leiaks.

Mõlemal silmad kõõritamas nina all hõõguva sigareti poole, mis vihma käes susisedes kippus tossu silma ajama, kiirustasid ka Liise ja Marta Annelinna sügavusse. Õige pea eemalt kostuva ärritunud hääle peale voolisid neiud oma sigarette kõõritavad pilgud sirgeks tagasi: „Mind ei huvita mingid oavarred! Lihtsalt tule tee mulle uks lahti!“

„Hei, Rando!“ hüüdis Marta koni nipsuga minema lastes, „Lähed Johanni juurde?“

„Mh…“ mühatas Rando, „Ta ei lase mind sisse.“

„Ütle, et me oleme ka siin,“ leidis Liise lahenduse, mille peale Marta noogutas mõeldes vargsi oma koju unustatud tulemasina peale. Minuti pärast olid nad poissmehekorteri tolmuses esikus, kus Johann neid rõõmsalt vastu võttis: „Tead, Rando, ma ikka mõtlesin, et võib-olla teeks ikka ära.“

„Ära praegu hakka, kunagi hiljem, kui kahekesi oleme. Tead küll, naised,“ ei teinud Rando Johanni kiirest meelemuutusest välja, aga Liise juba uuris: „Mis teil siis plaanis oli?“

„Ah, ei, mitte midagi tegelikult,“ reageeris Rando kiirelt, mille erakordset kahtlustäratavust hakkas Johann koheselt muretu lobaga siluma: „Jah, oli lihtsalt üks loll plaan, millega ma nõus ei olnud ja ma ei tahtnud, et keegi mulle seepärast külla tuleb.“

„Kui sa ei taha, siis me võime ära ka minna,“ lausus ennast salli seest välja harutav Liise, kes paradoksaalselt suutis oma tagasihoidlikkuse alati esiplaanile tuua.

„Ei-ei, kõik on korras. Praegu ei ole küll mõtet kuhugi minna, väljas ju kallab nagu oavarrest.“

„Rääkige välja, mis teie salaplaan siis oli?“ nõudis Marta ühe käega Rando näost tuge otsides, teisega saabast jalast kangutades.

„Noh… me mõtlesime, et liituks reidiga,“ lausus Johann ja nähes nõutuid ilmeid selgitas: „Nagu nostalgia mõttes. Sellel ei ole absoluutselt mingit pistmist sellega, et me oleme vananevad äpardid, kelle väärtus partneriturul on sattunud hüperinflatsiooni ja meil pole tüdruksõpru ja me ei käi tihti väljas. Pigem on see nagu noorpõlve meenutamine. Mõistate? Ma igaks juhuks rõhutan veelkord, et sellel ei ole mingit pistmist sellega, et me oleme ebasotsiaalsed, kasvanud ülesse eraldatuses ja võimetud päris elus kontakte looma.“

„Minul on reidis kasutaja,“ lausus Marta nüüd juba teise saapa jalast kiskumiseks Liise tissi peale toetudes, „Mitte, et ma seda tihti kasutaks. Korra kuus login sisse ja nii on kasutaja alles jäänud.“

„Päriselt?“ imestas Johann, „Reit pole ju teemas juba mingi kümme aastat.“

„Meil oleks vaja make rate.ee great again liikumist, mis reidi teemasse tagasi tooks,“ itsitas Liise pahaaimamatult, kuid vestluslik õhkkond vakatas ja sealsamas kitsas Annelinna korteri esikus jäid äkitselt neli noort inimest silmitsema üksteist, oodates reaktsiooni, väljanaermist või lihtsalt lõbusat ääremärkust, kuid kõik nad nägid vaid neid samu uudistavaid pilke, mida teadsid ka enestel olevat.

Oli üks neist harukordsetest hetkedest ajaloos, mil õhus oli tunda sõnulseletamatut sädet. Õhinat, mis pani inimesed ühiselt kokku tulema ja ühendades nad tervikuks ühise eesmärgi all nagu oleks nad kõik saanud jumaliku nägemuse osaliseks. Kuigi nad kõik olid erinevad mõistsid nad nüüd midagi ühist ja mõistsid ka seda, et igasugused selgitused oleksid üleliigsed ja seepärast leian, et ka siinkohal on selle hetke liiane selgitamine üleliigne.

Loetud sekundid hiljem olid kõik ennast hubases korteris sisse seadnud, kes diivanil, kes laua taga, kes voodis siruli, piigadel käes nutiseadmed ja Rando oma kulunud rüperaali taga, mida ta enesega kõikjale kaasas tassis.

„Mida reidis tehakse?“ uuris Johann tõstes pilgu tegumiribalt brauseris üles rivistatud hüperlinkidele, mis avasid tema jaoks rate.ee veebimaailma ja muutsid lähiajal nende kõigi elusid rohkem kui nad oleksid osanud praegu veel ette näha. Ülejäänud kolm tulid koheselt Johanni rüperaali juurde oma teadmisi jagama: „Näe, pilte hindad siit ja selle eest saab boonuspunkte.“

„Ja sa pead ise ka pildi üles laadima.“

„Aga sa võid niisama päevikusissekandeid ka lugeda. Siit klikkides näed, mida teised on kirjutanud.“

„Vajuta siia.“

„Oot, siin on keegi kirjutanud „natuke nalja“, ma loen seda,“ otsustas Johann ja avas uue akna oma elus, aga ka oma brauseris, mis pani kõigi nelja silmad koreograafilises ühtsuses sõnalt sõnale hüppama:

Kaks blondi homo keedavad teed ja kuuma vett jääb üle. "Mis me sellega teeme?" "Paneme külmkappi, kuuma vett on alati vaja."*

„Hmm…“ ütles Johann otsekui oleks teinud sammu lähemale millegi keerulise mõistmisel.

„Hmm…“ kordas Marta, kes poleks justkui märganudki Johanni kommentaari.

„Hmm…“ kordas Liise, kes tundus olevat eelnevatest hmmidest üllatunud.

„Hmm…“ kordas Rando, kes ei tahtnud olla ülejäänud seltskonnast kõrvalejäetud.

„Hmm…“ korrati kusagil kauguses, bittide ja baitide taga asuval maal, kuhu viisid elektronide poolt laetud informatsioonikanalid ja footonite teed valguskaableis, mis olid edastanud veebikaamerate vahendusel iga informatsioonikillu neliku kogunemise kohta.

„Hmm…“ kõlas veelkord mõtlikult nagu oleks sündinud plaan.

Jätkub...

---

*kristi80 (Kolmapäev, 20. juuli 2011 Kell 10:29) vt. http://www.rate.ee/blog/1341524/natuke-nalja


Märksõnad:

 
Huvitav
positiivseid hääli: 19  |  negatiivseid hääli: 0

Kirjuta kommentaar:

sulgija (69)
tahaks kangesti loota,et järge ei tule....vähemalt sellel saidil..
#3, 18.05.2017 - 07:19
drklrdstn (21)
Väga huvitav jutt. Karakterid on põnevad, eriti Marta. Ootan järge!
#2, 12.04.2017 - 21:21
virvatuli (23)
See tundub kuidagi väga elutruu. Kõik need karakterid ja see olukorra kirjeldus. Ootan uut osa.
#1, 12.04.2017 - 19:57
 

Päevikud: märgistused
Sissekannete arhiiv
© 2017 Rate.ee - all rights reserved.